Reede, 31. jaanuar 2014

Selamat datang! Indoneesia - Medan,Sumatra


Peale lühikest vahepõiget Malaisias oleme jõudnud Indoneesiasse, täpsemalt Sumatrale. Kõigi eelduste ja plaanide kohaselt, aga neil on aeg-ajalt kalduvus plaaniväliseid  üllatusi valmistada, kavatseme tutvust teha saare põhjapoolse osaga (ehk on  hiljem põhjust tagasi  tulla...).
Lennureis Kuala-Lumpurist Medani kestis ainult tunni, aga raputada saime üksjagu palju. Medani lennujaam on tuttuus, alles vist eelmisel aastal avatud. Aga vaevalt lennukilt maas ja peale viisa saamist (30 p a´ 25 usd) juba tiirutavad meie ümber agarad teenuste pakkujad  stiilis: Hei, härra, kuhu soovite edasi reisida? Takso?....Üritame naeratades ja heatujuliselt rahakapist natuke kohalikku puru kätte saada ja samas mõista anda, et me ei soovi nende teenust. Pakutav taksosõit linna, Medani, on meie jaoks tõesti kallis. Küsivad 20 usd. Pehmeks rääkida ei lase ja suundume kindlalt bussile. See polegi nii keeruline. Lennujaamast välja ja paremale ja siis tuleb otsida hõbedasi busse. Need on peaaegu uued ja õnneks , erinevalt meie eelmistest Indoneesia bussisõitudest, siin mehed ei suitseta. Oeh! Milline kergendus! Sõit lennujaamast linna kestab enam- vähem ühe tunni ja maksab 15 000 ruupiat, so jämedalt 1 usd (hetkel kurss 1usd/11 600 ruupiat ja 1 eur/16 000 ruupiat).
Medan ise ei jäta meile meeldivat muljet. Tegemist on Indoneesia suuruselt kolmanda linnaga. Rahvast ja liiklust palju... Ööbima jäime Mesjid Raja mošee lähedale.

Öömaja leidmine ei osutunud väga lihtsaks ülesandeks. Esimeses kohas võtsid meid vastu pidevalt tossavad, mingis uimas olevad hambutud peremees ja perenaine. Tuba oli ka kahtlane, laest kukkus krohvi ja värv koordus, duširuum oli ehitatud magamistoa ühte nurka kappi ja linad olid porikarva hallid. Ega järgminegi parem polnud. Ja väljas on kahtlaselt pime... Lõpuks olime nii väsinud ja näljased, et otsustasime jääda kohalikus mõistes esimese klassi hotelli.. Jah, hommikulauas selgus , et kohalikke rikkamaid inimesi suurte peredega oli ses ööbimispaigas tõesti palju.
Hommikul võtsime takso ja lasime sõidutada end  Pinang Baris´i bussijaama. Takso 45 000 r. Peale katsumusi  kitsas täistuubitud ja suitsetavaid mehi täis bussis, oleme nüüdseks peale 3-tunnist sõitu ( a 20 000 r) jõudnud Bukit Lawang`i. Tõesti, peale suurt ja väsitavat linna selline ilus roheline jõeäärne džungel.

Kolmapäev, 29. jaanuar 2014

Lend:Saigon - Kuala Lumpur ja lennukist mahajäämine

Niisiis startisime Saigonist Airasiaga kella ühe ajal Kuala Lumpurisse ja lennuk jõudis isegi 15 minutit varem. Järgmise lennuni tervelt poolteist tundi. Kui Saigoni lennujaam oli rahulik ja kõik sujus kiiresti siis Kuala Lumpuris tohutud rahvamassid. Eks osaliselt süüdi ka homme algav Hiina uus aasta. Peale passide kontrolli jooksime kohe piletit välja võtma kuid meile teatas kuri onu et check-in lõpeb tund enne väljumist ja jutul lõpp (lennuni oli siis tollel hetkel tervelt 50 minutit!).
Vaatamata sellele et meil pole ju isegi pagasit!? Ühesõnaga teadmiseks kõigile,mida me enne ei märganud Airasia kodukal: kui kasutate Kuala Lumpuri lennujaama ja Airasiat , kahe lennu vahe peab olema vähemalt 3 TUNDI!
Nyyd siis mahub meie vahepeatusse ka ööbimine Kuala Lumpuri lennujaama lähedal 6,5 km kaugusel mingis täiesti uues elamurajooni hotellis (kus enamus elamuid ja äripindu on valmis ehitatud kuid tühjad). Siin asub ka muide kuulus vormeli ringrada ,kus taksojuhi sõnul tulemas märtsis järjekordne Kuala Lumpuri GP.
Kahju muidugi kaotatud lennupiletitest ca 20 euri-in ja suurem kahju uute piletite ostmine juba 31 euri-in. Aga homme proovime siis uuesti ja ....kolm tundi varem lähme lennujaama, vot!!!


Teisipäev, 28. jaanuar 2014

Hiina uus aasta tulemas

Teatavasti 31. jaanuaril on algamas Hiina kalendri järgi uus aasta. Et aga meie oleme homme liikumas edasi Indoneesiasse Sumatrale, kus valitseb enamuses islami usk ja seda üritust seal eriti peeta, siis oleks paslik siinkohal avaldada mõned pildid.
Siin võetakse uut aastat ikka väga tõsiselt. Nagu eelnevalt oleme maininud on kõikides linnades tohutud taime turud ja samuti tehakse terveid promenaade, mis on täis lilledega kaetud mustreid, loomi, kujundeid jne. Ja mida siis kohalik elanikkond õhtuti tuleb vaatama, pildistama ja muidu tšillima...
Domineerivaks värviks on alati kollane: kollased krüsanteemid, päevalilled ja mingisugune kollaste õitega puu, mis arvatavasti hakkabki tavaliselt just sellel perioodil õitsema...
Head hobuse aastat kõigile! 

Esmaspäev, 27. jaanuar 2014

Ho Chi Minh ehk Saigon


Natuke ametliku osa siis alustuseks...
Saigon (parem hääldada ja kirjutada) kui Ho Chi Minh City ehk HCMC.
Vietnami suurim linn, üle 7 miljoni elaniku. Seega liikumine tänavatel raske, inimesi väga palju ja eriti hull lugu on siis, kui vaja teed ületada ja sajad või tuhanded rollerid sind alla ajada tahavad. See on paras ellujäämise katse. Foorid on täitsa olemas, aga need vaid autodele, rollerid kulgevad kuidas tahavad. 
1949 kuulutati välja Vietnami Riik. Selle riigipeaks sai endine kukutatud keiser Bảo Đại ja pealinnaks Saigon. Pärast seda, kui Põhja-Vietnam läks 1954 Viet Minhi kontrolli alla, hakati ülejäänud Vietnamit kutsuma Lõuna-Vietnamiks. 1955 kuulutati Lõuna-Vietnam Vietnami Vabariigiks. Saigon oli selle pealinn seni, kuni Lõuna-Vietnam sai Vietnami sõjas lüüa ja Põhja-Vietnam vallutas ta ära. Saigoni langemine 30. aprillil 1975 oli ka sõja lõpuks ja Vietnam taasühendati. Ühinenud Vietnami pealinnaks jäi Hanoi. Samal aastal sai linn oma praeguse nime Vietnami RDV riigijuhi Hồ Chí Minhi järgi, kes on surnud 1969.
Ka rahatähtedel on selle onu pildid ja igas linnas talle skulptuurid püstitatud. Nagu Lenin Vene ajal, koos punaste lippude ja sirbi-vasaraga....


Aga toit on siin alati maitsev, värske ja odav nagu terves riigis. Sellesse linna on kogunenud kogu maailma parimad köögid. Täna võid süüa hiina toitu ja homme juba itaalia pastat....Ainuüksi toidu pärast maksab siia alati tagasi tulla.
 
 
 
 

 

 
 



Laupäev, 25. jaanuar 2014

Vinh Long ja kohutav õhtusöök

Mõttetu linn Mekongi deltas...Jah, ok! Turiste vähe, turg väga suur. Samas hotelle väga vähe ja sellepärast arvatavasti ka hinnaklass mõnevõrra kõrgem. Söögikohtadel samuti konkurents väike ja ingliskeelse menüüga vaid üks suur restoran jõe ääres. Seal siis proovisime võtta klassikalisi grillitud mereande: langusti, tigusid ja kalmaari. No see oli nyyd kõige jubedam söögielamus! Vähe sest, et portsjonid on ikka enam-vähem sama hinnaga igal pool Vietnamis, aga see väike ports ja lihtsalt tule peal pealt kõrvetatud maitsestamata mereandide kupatus oli ikka paras õudus! Pealegi veel pooltoores, garniiriks vaid salatileht ja ilma riisita...Maksime ja lahkusime söömata. Ei maksa ikka liiga turist olla ja tahta grilli! Tuleb süüa rohkem kohalikku toitu. Omad vitsad peksavad kõige valusamini...
Siinkohal tulebki meelde Rach Gias üks seik. Kogemata trehvasime söögikohas menüü kallal pusides ühe kohaliku poisiga ja ta aitas meil tõlkida seda. Tema töötab Kanadas, kuid talvel kodumaal, sest Kanadas liiga kylm ja loomulikult temal inglise keel puhtalt suus. Jutu sees kysisimegi soovitust söögikohtade suhtes ja tema vastus oli: ärge minge kunagi Aasias suurde söögikohta, pigem väike pere restoran ja kus on ka kohalikke söömas!
 

Aga Vinh Longi Hiina uue aasta taimeturg jõe promenaadil oli muidugi tase!
Igasugustes mõõtudes bonsaid ja orhideede kasvatajate telgid olid vinged!
Ja seda taime turgu oli mitu kilomeetrit...

Meie (Eesti) ehituspoodides myydavad odavad orhideed, äkki mingi 9 - 12 euri-sed, kui muidugi hinnad jälle tõusnud pole, saab siin kätte 2-5 usd-ga.





Reede, 24. jaanuar 2014

Ujuv turg..

Tuleb ausalt tunnistada, et täna hommikul me tõesti ületasime ennast ja tõusime 6.30, et minna paadituurile. Tavaliselt seda ju ei juhtu, uni on liiga magus. Isegi kõikide kirevate kukkede, kõvahäälsete laululindude ja haukuvate koerte kiuste, kes alustavad oma päeva nii umbes kell 4 varahommikul ja sinna jätkuks kohalikud, kes ärkavad kell 5-6.

Hommik oli tõesti ilus ja isegi pisut karge. Udune, sudune... Hea, et ei jäänud nõusse selle tüüpilise paaditripiga, mis algab täpselt 5.30 ja pidavat kestma 8 tundi. Minu tagumik seda kuuldes protesteeris, ei ole nõus nii kaua väikses paadis vabatahtlikult viibima ja punkt! Seega võtsime lühima, 4-tunnise. Varasematele minejatele lubati ilusat päikesetõusu, aga kell 7 oli igatahes kõik kerge udu sees. Sõit meie hotellist piki jõge kuni ujuva turuni muutus isegi kohati igavaks, sest kallastel seisid suht igavad näotud hooned. Turg aga ise päris põnev, vaatamata meie üsnagi hilisele külastusele. Varavalges tulevad sisemaa poolt suured paadid hulgimüüjatega (ehk oleks õiglasem öelda, et laevad) täislastitult igasugu puu- ja köögiviljadega, et oma kaup hea hinnaga maha müüa, väiksematele paadi ja turu müüjatele.

 
 
 
 
Eriti torkasid silma arbuusi paadid. Arbuuside erinevate sortide valik oli suur: tavalised ümarad, piklikud, helerohelise koorega, rohelised seest kollased, kollase koorega seest punased, väikesed või väga suured. Ja muidugi nende suurte kaal, mis väliselt ei paistagi teab mis suured, aga kaalu oma 15-20 kg!
Ostsime samuti paar väikest nii 2-3 kilost arbuusi 10.000 dongi/tk (0,3 euri).
Lahti lõikamisel piisas vaid noa torkest, arbuus läks ise pooleks ja mahl hakkas välja nirisema!
 
 
 
Arbuuse kaalumas linnas....käes olev eksemplar 15 kg.
 
Tagasitee kulges läbi pisemate kanalite. Maapealne kloaak! Ja kui suur ja lai Mekong on mudane ja räpane, siis kanalites on seda räpasust ja isegi lehka tunduvalt rohkem. Kitsamates kohtades tuli appi võtta aerud, sest mootoriga sõita oli võimatu. Nii kui mootori käivitasid ja tiivik vette asetati, oli see koheselt kilekotte või muud soga täis, mootor seiskus.
 
 
 
Homme liigume edasi Vinh Long-i, samuti asub Mekongi järgmises laiemas harus.

Neljapäev, 23. jaanuar 2014

Can Tho - miljoni linn...

3 tundi bussiga sõitu, pluss veel mitmeid ootamisi ja see ca 120-140 km tee läbitud.
Nuu jah, 1,1 miljonit elanikuga linn, nagu terve Eesti...
Asub Mekongi delta ühe suurema haru ääres, kus on mitmeid kuulsaid floating marketeid ehk siis ujuvturge ja iseenesest mõistetav, et see linn on turistikas.
Kuid jah, teatud linnaosad ja eriti jõe äärne promenaad, kus kõik hinnad duubeldatud ja valged turistid liiguvad hanereas gruppidena oma grupijuhi saatel.
Ilus ja huvitav on muidugi meie jaoks hetkel kõikides linnades toimuvad taimede ööturud. Põhjuseks lähenev Hiina uus aasta, kus kõikides linnades on promenaadidele toodud hulgaliselt õitsvaid lilli, mini sidruni-ja apelsinipuid, igasugustes mõõtudes bonsaisid, kaktuseid ja muidu ilusaid kompositsioone.
Jah, ok aga homme kohustuslik paadituur...

Kolmapäev, 22. jaanuar 2014

Rach Gia....mitte suur aga ka mitte väike

Selline 200 000 elanikuga linn, aga liiklus juba päris hull...Rollereid meeletu kogus ja valgusfoore linnas vaid üksikud. Üle tee saamisega tõsised probleemid, samas tundub, et kõik nagu sujub, avariisid igatahes pole siiani näinud. Autosid vähe, pigem veoautod ja bussid. Et tegemist turistide seas vaid transiitlinnaga, siis õnneks valgeid turiste vähe ja tõmmatakse (petetakse) vähem kui mujal ja hinnadki odavamad. Samas enamustes kohtades saab hakkama vaid Vietnami keeles või käsi, jalgu, paberit, pliiatsit kasutades.
Kuid jah, turist ikkagi rahakott ja siingi pole pääsu topelthindadest. Siinkohal mõned näited: bussi pileteid sai näiteks osta eelmises linnas igast hotellist, kõikidel olemas ingliskeelne hinnakiri, kus USD hinnad Ha Tien -Rach Gia - 7 USD.
No ok, usaldasime, kuigi tundus selle 100 km eest natuke palju, ostsime ikka. Bussi peale minekul aga anti uus originaalpilet, kus kirjas ilusti 65.000 dongi (ca 3 USD).
Arbuusi kilo turul: üks mutt otsustas küsida 25.000 dongi kilost ja ülejärgmise müüja käest saime juba 12.000-ga kilo.

Esmaspäev, 20. jaanuar 2014

Ha Tieni andekas arhitektuur

Uskuge või mitte aga see pole photoshop-iga töödeldud ...

Ha Tien ja 70 euroga miljonäriks

Saabudes uude riiki, esimese asjana otsisime ATM-i, et kohaliku rahaga ennast varustada. Kohalik raha DONG, väga suure kursiga 1 eur ca 28100 dongi ja automaadist saab välja võtta kuni 2 miljonit, mis teeb siis ligikaudu 70 eurot.
Linn ise väike, uimane suure laia jõe deltas. Turg on võimas ja kaupa tunduvalt rohkem kui Kambodžas.  Jõe ääres suured katusealusega hooned, kusjuures eraldi hooned riietele ja tööstuskaubale, köögi-ja puuviljadele ja muidugi põnevaim osa mereandidele ja lihatoodetele. Mis eriti silma torkab on muidugi erinevate limuskite ja teokarpide väga lai ja erinev sortiment. Puuviljadest saame siin selle reisi odavaimad ja ka suurimad mangod 20.000 dongi kg ehk siis lausa alla euro.
Hotellid odavad,150.000 -350.000 dongi öö. Endale leidsime jõe ääres, kuid kesklinnast natuke kaugemal 150.000-ga, ca natuke üle 5 euri. Kusjuures tuba kolmandal korrusel (vaated linnale ja jõele) ja rõdu, soe vesi ja TIVI (telekas) hinna sees.

 

Pühapäev, 19. jaanuar 2014

Tere tulemast Vietnami!

Tänase kuupäevaga saab läbi meie Kambodža viisa ja tahame või mitte, tuleb edasi liikuda Vietnamisse...