Esmaspäev, 26. jaanuar 2015

Tana Toraja,Rantepao

Toraja piirkond asub Kesk-Sulawesis mägedes. Meie peatumispaigaks sai mitmeks päevaks Rantepao. Mägedes ja külade vahel sõites jäävad esimesena silma majad, õigemini nende paadikujulised või härja sarvi meenutavad katused. Sarnaseid maju nägime ka eelmisel aastal Sumatral, Toba järvel Samosiri saart külastades. Kuid selle vahega, et suuremas osas siinsetes majades ei elata. Nad on rohkem rikkuse ja seisuse näitamiseks.

Kui suurem osa Sulawesi rahvast on moslemid, siis Toraja piirkonnas on enamik ristiusu vastu võtnud ja samas säilitanud palju oma rahvuslikest kommetest. Need võivad tunduda ja tegelikult ongi väga teistmoodi, omapärased ja meile veidrad. Märksõnadeks, mis siinset elu iseloomustab võiks olla `surm`, `veri`, `ohverdamine`.

Jääb mulje, et kohaliku rahva elu tiirleb suuresti surma ja matuste ümber. Need on tõesti suurejoonelised! Muidugi, kui perekonnal piisavalt raha jätkub...Ja kui juhtub vaesem pere olema, siis oodatakse ja säilitatakse surnukeha majas isegi kuni 4 aastat! Algul küll lehkab `veidike`, kuid hiljem on juba ok. Selle aja jooksul peab pere piisavalt raha koguma, et kadunukesele väärikad matused korraldada. Matuste korraldamiseks tuleb osta vastavalt seisusele ohverdamisele minevaid sigu ja pühvleid. Mida rikkam perekond, seda rohkem sugulasi ja rahvast kokku tuleb ja seda rohkem läheb ohverdamisele loomi. Ja matused võivad kesta kuni mitme nädalani. Uskuge mind, see vaatepilt on eriti verine ja kisa on taevani.

Enne surma on kadunuke koostanud testamendi, kus ära märgitud millise tüki ohverdatud loomast keegi saab. Nii et, kui pole osanud end eriti heast küljest näidata, võid saada matustel ainult sisikonna või midagi sellist vähemväärtuslikku.

Ka matmiskohad ja kombed on teistsugused. Kui sureb näiteks väike laps, siis pannakse kirst suure puu külge kinnitatud pulkadele. Ja koos puuga kasvab ka laps justkui edasi ja suuremaks.

Mingi aja möödudes võtavad torajalased  kadunukese mumifitseerunud keha kirstust välja, kammivad, korrastavad teda. Seejärel voolitakse puidust täpne koopia, tavaliselt istuvas asendis ja kaunilt rõivastatud.

Kui surnust on järel ainult luud, kogutakse need kokku ühte kirstu. Kirstud on puupulkadele asetatult mäeseinal või koobastes.

Igatahes kogu kombestik on väga teistmoodi ja meile harjumatu. Aga jah, erinevus rikastab....


















 

Pühapäev, 25. jaanuar 2015

Rantepao


Igatahes hommikul sai järvel käidud ja otsustatud edasi liikuda Rantepao-sse. Alguses oli mõte minna ümberistumisega bussidega. Kuid meil vedas ja saime eraauto, mille hinnaks vaid 600.000 idr-i. Mis on odavam isegi bussi hindadest. Päev otsa sõitu ja olemegi Rantepaos.
järgneb...