Karen`id-the Karen Longneck Hilltribe

Karenid on olnud päris  suur rahvas oma kodumaal Birmas. Kuid kodusõja käigus tagakiusatud ja tapetud õnnetu rahvas, kellest paljud on põgenenud Taisse ja õnnelikumad mujale suurde maailma. See pisike külake on üks killuke Kareni hõimust. Ilma igasuguste õigusteta Tai riigi pinnal ja rahvale vaatamiseks välja pandud. Olen kindel, et juba ühe põlvkonna möödudes see omapärane hõim hääbub maamunalt. Kahjuks.
Sissepääs külasse on tasuline. Maksab 200 B, kuigi giidid promovad suuremat hinda. Sellest rahast pidavat mingi osake minema ka külarahva hüvanguks, et süüa osta või vajadusel kasvõi arsti juurde minna. Üldjuhul on hõimurahval keelatud külast välja minna ja neil pole ju dokumentegi. Parim, mida turistid teha saavad on osta nende tehtud käsitööd.

 

Kaelavõrusid hakatakse tüdrukutele sättima, kui nad on 5aastased. Võrud on spiraalsed ja neid vahetatakse ja lisatakse iga kolme aasta tagant. Kogu see kaunistus kaalub umbes 8 kg. Kujutage ise ette kuidas oleks sellise kandamiga elada ööd kui päevad, aastatest rääkimata. Kaelavõrude lisamine lõpetatakse, kui naine on 45 aastane.
Võrudel on praktiline ja esteetiline väärtus. On ju pikk luigekael alati kaunis vaadata olnud. Praktilise poole pealt aga, kui naised džunglis töötama peavad on vaja kaitsta nõrga naise kaela ja sääri (lisaks kannavad naised võrusid ka ümber säärte ja käsivarte) ootamatute tiigrirünnakute eest.
Võrud eemaldatakse ainult ajutiselt nende lisamise ajaks ja pikemalt siis, kui naine on rase ja sünnitab. Karistuseks eemaldatakse naiselt kaelavõrud siis, kui ta on millegi halva ja häbiväärsega hakkama saanud.
Varasematel aegadel olid kaunistused kullast, kuid nüüd metallisulamist. Aga näevad välja ikkagi erakordsed!