Hommik oli tõesti ilus ja isegi pisut karge. Udune, sudune... Hea, et ei jäänud nõusse selle tüüpilise paaditripiga, mis algab täpselt 5.30 ja pidavat kestma 8 tundi. Minu tagumik seda kuuldes protesteeris, ei ole nõus nii kaua väikses paadis vabatahtlikult viibima ja punkt! Seega võtsime lühima, 4-tunnise. Varasematele minejatele lubati ilusat päikesetõusu, aga kell 7 oli igatahes kõik kerge udu sees. Sõit meie hotellist piki jõge kuni ujuva turuni muutus isegi kohati igavaks, sest kallastel seisid suht igavad näotud hooned. Turg aga ise päris põnev, vaatamata meie üsnagi hilisele külastusele. Varavalges tulevad sisemaa poolt suured paadid hulgimüüjatega (ehk oleks õiglasem öelda, et laevad) täislastitult igasugu puu- ja köögiviljadega, et oma kaup hea hinnaga maha müüa, väiksematele paadi ja turu müüjatele.
Eriti torkasid silma arbuusi paadid. Arbuuside erinevate sortide valik oli suur: tavalised ümarad, piklikud, helerohelise koorega, rohelised seest kollased, kollase koorega seest punased, väikesed või väga suured. Ja muidugi nende suurte kaal, mis väliselt ei paistagi teab mis suured, aga kaalu oma 15-20 kg!
Ostsime samuti paar väikest nii 2-3 kilost arbuusi 10.000 dongi/tk (0,3 euri).Lahti lõikamisel piisas vaid noa torkest, arbuus läks ise pooleks ja mahl hakkas välja nirisema!
Arbuuse kaalumas linnas....käes olev eksemplar 15 kg.
Tagasitee kulges läbi pisemate kanalite. Maapealne kloaak! Ja kui suur ja lai Mekong on mudane ja räpane, siis kanalites on seda räpasust ja isegi lehka tunduvalt rohkem. Kitsamates kohtades tuli appi võtta aerud, sest mootoriga sõita oli võimatu. Nii kui mootori käivitasid ja tiivik vette asetati, oli see koheselt kilekotte või muud soga täis, mootor seiskus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar