Õhtusnäkk

Juba teist päeva Sukhotais. Igaõhtuse jalutuskäigu ajal, üle pika aja, trehvasime toidukohtade lõpus `putuka praadijaga`. Retsept ise on lihtne. Korja vanade kändude seest sitikate nukkusid või vaklasid (sobivad ka igasugused suuremat sorti sitikad nt.ninasarvikud, ujurid...). Suve lõpus kindlasti ka suuremad siristavad ritsikad, rohutirtsud. Kuumuta wokpannil õli. Pane putukad sõelaga kulbile ja kuumuta keeva õli sees paar minutit. Maitsesta soolaga või pritsi spray pudelist soojaõli peale ja ongi valmis. Hea snäkk, sobib hästi soojal suveõhtul koos jääkülma õllega.

Bon apetit !

  

Sukhothai

Pidasime plaani ja võtsime templite (Sukhothai Historical park) külastamiseks mitu päeva hoogu, et minna. 13ndal kuni 14ndal sajandil oli Sukhothai samanimelise kuningriigi pealinn. Juttude ja loetud kirjanduse järgi pidi olema väga suur ala, ikkagi 70 km2. Ala ise jaguneb korrapäraselt viieks tsooniks ja neid kõiki piirab müür. Igale alale on eraldi müüri keskel ja tasuline sissepääs ( a 100 B pilet pluss veel 10 B, kui soovid ala läbida jalgrattal, jalgratta rentimine maksab a 30 B). Meie eesmärk oli läbida keskmine tsoon. Seal asub kõige rohkem templeid, varemeid, tiike ja tundus ka kõige huvitavam. Kesktsoonis asub ka kompleksi kõige suurem ja tähtsaim tempel Wat Mahathat. Olgu öeldud, et turistilõksuga rattaid rentida, me kaasa ei läinud. Ja õigesti tegime. Keskmise ala läbis ilusasti rahulikult jalutades u1,5 tunniga. Rattad oleksid isegi segavaks muutunud, sest nendega sa sildade ja saarekeste peale ei saa ja samuti tuleb ratas templimüüri taha jätta. Võib-olla, et kui oleks soovinud kogu viite tsooni külastada, siis oleks neist abigi olnud. Aga kesktsoonis saab lihtsamini liikuda jalgsi. Isegi keskpäeval oli seal täiesti mõistlik, sest suurte puude laiad võrad pakkusid piisavalt päikese eest varju.
Historical Park ehk siis vana linn asub uuemast Sukhothai linnaosast u 12 km eemal ja selleks tuli istuda sawngthaew peale, pilet a 30 B. Kõik väga lihtne ju!

Tai plaanid paigas

Tais ainuke piirkond mis meil käimata on Kesk ja Põhja -Tai.Seega suund alustuseks sinna poole.

Bangkok...you are happy, I`m happy...

Bangkok on muidu täitsa tore koht, kui vaid taksojuhid, tuktuki vennad välja jätta! Kuigi jah, peab tõdema iga aastaga läheb asi paremuse poole. Kui kasutada ametlike taksosid, mis on värvilised ja arvatavasti igal piirkonnal oma kindlat värvitooni , katusel plafooniga, millel kiri peal: Taxi Meter, siis reeglina pole probleemi. Ainukesed paar asja, mida peaks teadma: taksojuhid on enamuses umbkeelsed ja ammugi ei loe nad ladina tähti. Seega oleks arukas enne taksole minekut lasta kirjutada kellelgi, kas hotellis, lennujaamas või kus iganes, mõnel inglise keelt valdaval tailasel sihtpunkti nimi tai keeles. Teine märkimisväärne tünni keeramine käib muidugi lennujaama lähedal hotellides. Tavaliselt on neil kindel taks ja nad raiuvadki sulle tõsimeeli,  et selline hind ongi! Näiteks kevadel, sellises hotellis nagu Nest Buotique Resort, pakuti taksot  lennujaama 2 * 150=300 bahti. Kui me aga vihastena tänavale kõndisime ja sealt takso kinni pidasime, oh imet, terminali ees näitas taksomeeter 62 bahti! Teine seik oli seekord aga tulekul. Istume siis taksosse lennujaamas. 
-Airy hotell, palun.
-Yes, 200 baht.
-No, with taksimeter, please.
Kukkus onuke rahmeldama, taksomeeter oli kaltsuga kinni kaetud ja ei tahtnud kuidagi käima minna. Lõpuks siiski käivitus  ja sõit algas. Siis aga näitab mingit paberit, et kui taksimeter, siis on lennujaamast väljumise tasu 50 bahti. No ok, peale pikka lendu ei viitsi kah ju rahmeldada ja vaielda. Hotelli ees taksomeeter 74 bahti + 50, kokku 124. Meil muidugi lennuki pealt tulles peenikest raha pole, on 150. Taksojuhil sama lugu. Ah, olgu! Tekkis siis käega löömise tunne, taksojuht patsutab aga õlale ja ütleb:  you happy, me happy!

Jälle teel

Algamas on järjekordne Aasia trip. Piletid läbi Istanbuli Bangkokki said broneeritud juba varakult,  sügisel. Kindlasti tekib nii mõnelgi küsimus, et miks just Istanbuli kaudu, mitte aga hoopis meie suurte põhjanaabrite otselennuga. Põhjuseid on siin mitmeid. Esmajärjekorras sai vaadatud ikka hinda ja teine oluline tegur on ka lennu kestvus (või kuidas keegi seda võtab, pigem mugavus).  Sügisese kampaania ajal on Turkish Airline-il päris mõistlikud hinnad ja suureks plussiks on alates eelmisest aastast otselennud Tallinnast Istanbuli. Juba teist aastat on kampaania hind jäänud vahemikku 569-700 euri edasi-tagasi pilet Tallinnast-Bangkokki. Sel aastal on veel plussiks see, et Istanbulis pole vaja minekul ööbida ja kahe lennu vahe vaid üks tund. Alguses muidugi tundus, et see tunnike suures Türgi pealinna lennujaamas on ikka armetult vähe ja me jäämegi sinna lennujaama järgmist lennukit ootama. Varasemast mäletasime, et juba passikontrolli sabas seisime kevadel selle tunni ilusti ära... Aga õnneks on selliste connection flight-ide jaoks transiittsoon, kus peab vaid kotid, riided ja ennast uuesti läbi laskma valgustada! Mis on muidugi kummaline protseduur, kas või sellepärast, et tegelikkuses oled ju ikkagi selles kinnises tsoonis. Aga noh, mine tea, äkki on võimalik näiteks koristaja käest mingi teravam ese võ hari pihta panna ja proovida sellega lennukile salaja saada!

Üks põhjustest Turkishiga lennata on muidugi juba mitu aastat pardateeninduse lennufirmade topis püsimine. Juba Tallinnast Istanbuli lennul (ca 3 tundi) saab menüü, kus on valida chiken or pasta. Lisaks muidugi ka joogid, ka õlu ja vein.

Peale tormamist Istanbuli lennujaamas, mis hiljem osutus mittevajalikuks, läheb aga suur söömaaeg lennukis edasi. Öösel lastakse mõni tunnike magada ja siis tuleb käsk kõigil oma ja ka lennuki akende luugid avada,  sest esiteks oleme kahe tunni pärast Bangkokis, kus +32C sooja ja teiseks hakkame jälle sööma!

Selleks korraks jälle läbi...

Hetkel  Istanbuli lennujaamas, passides Tallinna lennukit, on aeg teha väike kokkuvõte lõppenud reisist. Peaks ausalt tunnistama, et nüüd 2014 aastal seljakotiga (täpselt nii suurega, et saab lennukisse võtta) reisides on jäänud meie viimase 2010 aastaga reisiga võrreldes järjest vähemaks neid huvitavaid, teistmoodi ja eksootilisi riike, sihtkohti. Kõik maailmas hakkab ühtlustuma ja kaotab järjest omapära, kahjuks. Näiteks Tais on lihtsam reisida igal juhul kohvriga ja võtta rendiauto, millega pääseb  igale poole, ka kõige rahulikumatesse piirkondadesse. Rendiauto võtmine kümmekond aastat tagasi oli praktiliselt ebareaalne või siis juhul vaid koos autojuhiga.

Esimestel seljakotiga reisidel  (al.2006) planeerisime tavaliselt kuu aja peale 1000 usd ehk ca 30 us dollarit päeva peale. Mille sisse mahtus majutus, söök ja kohaliku transpordi teenused. Praegu, 2013-2014 võb arvestada pea kolmandiku rohkem. Võimalik, et mingit osa mängib ka selles hinnatõusus, vanusega lisandunud mugavused ja päris igasse väga koledasse, odavasse hotelli enam ei kipu. Teatud riikides, kus kasutatakse palju usd-sid, mängib suurt rolli ka euro tugev kurss usd suhtes.

Eestis peaks saabuma homsest või isegi tänasest suur kevad ja meil hakkab hooga pihta töö kodumaal. Blogi jääb sellega seoses suvepuhkusele, et siis hilissügisel alustada täie hooga uut reisi. Ideed tiirlevad igatahes Borneo ja Austraalia vahepeale jäävate saarte ümber. Seal on väga  palju  erinevaid nii suuremaid (Sulawesi,Paapua) kui ka väiksemaid saari (Maluku,Dili), mis enamuses kuuluvad  Indoneesiale, kuid on rahvastiku ja nende elukommete osas väga erinevad.

Ilusat päikesepaistelist suve kõigile !

Statistikat natuke...

Booking.com-is kontot sirvides leidsime sellise huvitava statistika. Nende väheste ja hädavajalike broneeringute kohta, neid oleme kasutanud hilja jõudvate busside või ülerahvastatud jõulude, uue aasta ja ka Hiina uue aasta
puhul:

Keskmine kulu öö kohta

• € 27,07   Teie
• € 95        Reisijad Eestist
• € 117      Genius -reisijad

Kuidas keegi reisib, igatahes eestlased panustavad hoolega!

Ja Eesti artiklid, oh kindlustused, äkki on ikka mõne nulliga eksitud.

http://www.ohtuleht.ee/568160/puhkus-taimaal-saareluumurd-laks-maksma-20-000-eurot

Jah, kaks tuhat eur-i koos lennuki piletitega on Tai kohta reaalne aga kakskümmend tuhat EUROT.......hallo!

Siinkohal tuleb meelde meie avarii Filipiinidel, samuti rolleriga 4 aastat tagasi.

Olime haiglas, lahased ,ravimid, diagnostika jne.

Maksumus koos ravimitega tuli siis ca 60 euri kahele...

Ei tasunud isegi kindlustusega jamamist..kuigi meil mõlemal oli täiskindlustus olemas...

Lihtsalt pärast olime 1,5-2 nädalat mingil saarel oma veritsevaid haavu ravimas...

 

Aga üldiselt sellest, kuidas 8 kg-se seljakotiga ja kohaliku transportiga Aasias reisimine on muutunud võrreldes meie mõne aasta tagasi olnud tripiga ...sellest edaspidi...