Hetkel Istanbuli
lennujaamas, passides Tallinna lennukit, on aeg teha väike kokkuvõte lõppenud
reisist. Peaks ausalt tunnistama, et nüüd 2014 aastal seljakotiga (täpselt nii
suurega, et saab lennukisse võtta) reisides on jäänud meie viimase 2010 aastaga
reisiga võrreldes järjest vähemaks neid huvitavaid, teistmoodi ja eksootilisi
riike, sihtkohti. Kõik maailmas hakkab ühtlustuma ja kaotab järjest omapära,
kahjuks. Näiteks Tais on lihtsam reisida igal juhul kohvriga ja võtta
rendiauto, millega pääseb igale poole,
ka kõige rahulikumatesse piirkondadesse. Rendiauto võtmine kümmekond aastat
tagasi oli praktiliselt ebareaalne või siis juhul vaid koos autojuhiga.
Esimestel seljakotiga reisidel (al.2006) planeerisime tavaliselt kuu aja
peale 1000 usd ehk ca 30 us dollarit päeva peale. Mille sisse mahtus majutus, söök
ja kohaliku transpordi teenused. Praegu, 2013-2014 võb arvestada pea kolmandiku
rohkem. Võimalik, et mingit osa mängib ka selles hinnatõusus, vanusega
lisandunud mugavused ja päris igasse väga koledasse, odavasse hotelli enam ei
kipu. Teatud riikides, kus kasutatakse palju usd-sid, mängib suurt rolli ka
euro tugev kurss usd suhtes.
Eestis peaks saabuma homsest või isegi tänasest suur kevad
ja meil hakkab hooga pihta töö kodumaal. Blogi jääb sellega seoses
suvepuhkusele, et siis hilissügisel alustada täie hooga uut reisi. Ideed
tiirlevad igatahes Borneo ja Austraalia vahepeale jäävate saarte ümber. Seal on
väga palju erinevaid nii suuremaid (Sulawesi,Paapua) kui
ka väiksemaid saari (Maluku,Dili), mis enamuses kuuluvad Indoneesiale, kuid on rahvastiku ja nende
elukommete osas väga erinevad.
Ilusat päikesepaistelist suve kõigile !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar