Ban Saphan

Otsustasime saartega selleks korraks lõpetada ja enne Bangkoki minekut puhata rahulikus kohas. Ban Saphani piirkond on tõesti vaikne. Siin on kolm suuremat randa, mis on mitmeid kilomeetreid pikad, laiad, kollaka liivaga ja enamuses maa poolt piirnevad kookospalmide saluga. Majutusi suhteliselt vähe, enamuses väiksemat sorti hotellid või peremajutused, mis majutavad põhiliselt kohalikke turiste ja seetõttu ka sildid-viidad igal pool Tai keelsed. Rannas võid päevitada, ujuda, teokarpe korjata ja hüpata lainetes päev otsa ühtegi hingelist kohtamata.
Ka hinnad majutustes ja söögikohtades on tunduvalt odavamad kui valgetele mõeldud kuurortides. Kodumajutuses, kus meie peatume, igatahes täisvarustusega tuba esimesel korrusel 400 bahti ja teisel korrusel  vaatega Tai lahele ja hommikusöögiga 700 bahti.
Enamus sööke väga head ja näiteks, kui on soov süüa kala või mereande on võimalus perenaisega turul käia, valida endale meelepärane mereelukas välja ja ta küpsetab sulle selle 50-60 bahti eest ära. Meie valisime kilose tuunikala (80 bahti) ja lasime selle siis ahjus fooliumi sisse mähitult küüslaugu ja sidrunheinaga ära küpsetada. Päris hea! Ja sellest jätkus veel hommikuks saia peale ka, nii suur oli...
Seega kujunes kala hinnaks 120-130 bahti, mis meie selle reisi kõige odavam! Tavaliselt restoranides punane riffahven(red snapper) või mingi muu kilone kala algab alates 250 bahtist.
Kui kellelgil huvi ka koduleht:
http://www.beach-bb.com/

Kaugemal paistab täitsa eestikeelse nimega saar - Koh Talu