Bangkok...you are happy, I`m happy...

Bangkok on muidu täitsa tore koht, kui vaid taksojuhid, tuktuki vennad välja jätta! Kuigi jah, peab tõdema iga aastaga läheb asi paremuse poole. Kui kasutada ametlike taksosid, mis on värvilised ja arvatavasti igal piirkonnal oma kindlat värvitooni , katusel plafooniga, millel kiri peal: Taxi Meter, siis reeglina pole probleemi. Ainukesed paar asja, mida peaks teadma: taksojuhid on enamuses umbkeelsed ja ammugi ei loe nad ladina tähti. Seega oleks arukas enne taksole minekut lasta kirjutada kellelgi, kas hotellis, lennujaamas või kus iganes, mõnel inglise keelt valdaval tailasel sihtpunkti nimi tai keeles. Teine märkimisväärne tünni keeramine käib muidugi lennujaama lähedal hotellides. Tavaliselt on neil kindel taks ja nad raiuvadki sulle tõsimeeli,  et selline hind ongi! Näiteks kevadel, sellises hotellis nagu Nest Buotique Resort, pakuti taksot  lennujaama 2 * 150=300 bahti. Kui me aga vihastena tänavale kõndisime ja sealt takso kinni pidasime, oh imet, terminali ees näitas taksomeeter 62 bahti! Teine seik oli seekord aga tulekul. Istume siis taksosse lennujaamas. 
-Airy hotell, palun.
-Yes, 200 baht.
-No, with taksimeter, please.
Kukkus onuke rahmeldama, taksomeeter oli kaltsuga kinni kaetud ja ei tahtnud kuidagi käima minna. Lõpuks siiski käivitus  ja sõit algas. Siis aga näitab mingit paberit, et kui taksimeter, siis on lennujaamast väljumise tasu 50 bahti. No ok, peale pikka lendu ei viitsi kah ju rahmeldada ja vaielda. Hotelli ees taksomeeter 74 bahti + 50, kokku 124. Meil muidugi lennuki pealt tulles peenikest raha pole, on 150. Taksojuhil sama lugu. Ah, olgu! Tekkis siis käega löömise tunne, taksojuht patsutab aga õlale ja ütleb:  you happy, me happy!