Lõpus, enne väljumist, enam numbreid keegi ei otsinud ja pealegi oli paat nagunii üle müüdud, siis pandi hoopis lisapaat käiku ja paljud kolisid teise paati. Muidugi sellise segaduse pärast väljumine hilines tunni jagu! Aga sõit vääris seda, need vaated ja mäed ja külad ja inimesed! Enam igatahes ei tundunud see 7 tunnine sõit ja enne seda 3-4 tundi passida sadamas nii jube...
Vahepeatus ja ööbimine on Pakbengis. Siin peab igaüks sebima endale majutuse ja see protseduur oli kahtlane. Paljud juba paadis arutasid, et kui see 100-120 inimest korraga maha pannakse mingisse väiksesse külla, kas ikka kohti jagub ja hinnad kindlasti kallid. Aga polnud nii hull ja pole isegi mõtet ise hotelli sebima minna, sest sadamas on hotellide personal kohe vastas ja pakuvad oma majutust. 10 usd ga saime igatahes väga korraliku toa! Soe vesi, dušš polegi WC poti kohal nagu igal pool Aasias (sellest aga hiljem).
Pakbengis kohe tormavad kõik muidugi sööma. Hinnad söögil ikka kallid, aga on üks aga...enamus söögikohti pakuvad tasuta banaani viski SHOT-i. Ja lõpuks, kui iga joodud õlle kohta on üks SHOT...hmhm...
Hommikul väljuvad paadid kl.9.30 ja enam polegi kohti, istu kuhu tahad.
Teine päev kulgeb samuti ümbrust vaadates kiiresti (6,5 tundi sõitu).
Nüüd siis Luang Prabang...
Selline paat sõidab, mahutab ca 120 inimest...kui vaja, siis rohkemgi |
Uus `Sõprussild`, mis ühendab Taid ja Laost. |
Vaated paadist |
Inimesed lahkuvad paadist, et ööbimiskoht Pakbengis leida. |
Õhtu märjuke. Õlu, segu nr 1 (banaaniviski) ja segu nr 2 (riisiviski, pigem puskar)... |
Pakbeng |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar