Saarele tulime hommikuse paadiga, need väljuvad peaaegu iga tund. Saabusime Samosiri saarele, mis asub Toba järve keskel ja täpsemalt Tuk Tuk`i nimelisse külla . Esimese asjana tegime jalgsi kogu kylale tiiru peale otsides sobivat hotelli, sest maismaalt soovitatud suur hotell ei jätnud erilist muljet. Hotelle on palju kuid jah, kvaliteet ja teenused sama hinna eest suhteliselt kõikuvad. Igatahes on juba mõnedes hotellides on olemas ka wifi. Bagus Bay meie valitud kodumajutuses saime tõelise bataki maja esimese korruse 100.000 ruupiaga öö. Jama vaid see, et kolmapäeviti ja reedeti on kohaliku muusika (nii tants kui laul) show õhtuti ja muidugi olenemata varasest algusest kl. 8.30 pm kestab pidu varajaste hommikutundideni. Ja restoran on kohe meie maja kõrval....
Muusika ise on väga omapärane. Kui tants on suhteliselt igav, siis laulud on aga väga huvitavad ja muusika ei ole üldse aasiapärane. Peaks isegi ära mainima viisidelt kohati sarnased nii Eesti rahvusviisidele kui natuke segu Hispaaniast pärinevale akustilisele muusikale.
Batakid on 100% kristlased, katoliiklased täpsemalt. Ja seda erinevalt enamusele Sumatra saare elanikest, kus valdav osa on moslemeid. Batakid on väga uhked ja peavad end teistest Indoneesia rahvastest isegi paremaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar