Vinh Long ja kohutav õhtusöök

Mõttetu linn Mekongi deltas...Jah, ok! Turiste vähe, turg väga suur. Samas hotelle väga vähe ja sellepärast arvatavasti ka hinnaklass mõnevõrra kõrgem. Söögikohtadel samuti konkurents väike ja ingliskeelse menüüga vaid üks suur restoran jõe ääres. Seal siis proovisime võtta klassikalisi grillitud mereande: langusti, tigusid ja kalmaari. No see oli nyyd kõige jubedam söögielamus! Vähe sest, et portsjonid on ikka enam-vähem sama hinnaga igal pool Vietnamis, aga see väike ports ja lihtsalt tule peal pealt kõrvetatud maitsestamata mereandide kupatus oli ikka paras õudus! Pealegi veel pooltoores, garniiriks vaid salatileht ja ilma riisita...Maksime ja lahkusime söömata. Ei maksa ikka liiga turist olla ja tahta grilli! Tuleb süüa rohkem kohalikku toitu. Omad vitsad peksavad kõige valusamini...
Siinkohal tulebki meelde Rach Gias üks seik. Kogemata trehvasime söögikohas menüü kallal pusides ühe kohaliku poisiga ja ta aitas meil tõlkida seda. Tema töötab Kanadas, kuid talvel kodumaal, sest Kanadas liiga kylm ja loomulikult temal inglise keel puhtalt suus. Jutu sees kysisimegi soovitust söögikohtade suhtes ja tema vastus oli: ärge minge kunagi Aasias suurde söögikohta, pigem väike pere restoran ja kus on ka kohalikke söömas!

 

Aga Vinh Longi Hiina uue aasta taimeturg jõe promenaadil oli muidugi tase!
Igasugustes mõõtudes bonsaid ja orhideede kasvatajate telgid olid vinged!
Ja seda taime turgu oli mitu kilomeetrit...

Meie (Eesti) ehituspoodides myydavad odavad orhideed, äkki mingi 9 - 12 euri-sed, kui muidugi hinnad jälle tõusnud pole, saab siin kätte 2-5 usd-ga.

Ujuv turg..

Tuleb ausalt tunnistada, et täna hommikul me tõesti ületasime ennast ja tõusime 6.30, et minna paadituurile. Tavaliselt seda ju ei juhtu, uni on liiga magus. Isegi kõikide kirevate kukkede, kõvahäälsete laululindude ja haukuvate koerte kiuste, kes alustavad oma päeva nii umbes kell 4 varahommikul ja sinna jätkuks kohalikud, kes ärkavad kell 5-6.

Hommik oli tõesti ilus ja isegi pisut karge. Udune, sudune... Hea, et ei jäänud nõusse selle tüüpilise paaditripiga, mis algab täpselt 5.30 ja pidavat kestma 8 tundi. Minu tagumik seda kuuldes protesteeris, ei ole nõus nii kaua väikses paadis vabatahtlikult viibima ja punkt! Seega võtsime lühima, 4-tunnise. Varasematele minejatele lubati ilusat päikesetõusu, aga kell 7 oli igatahes kõik kerge udu sees. Sõit meie hotellist piki jõge kuni ujuva turuni muutus isegi kohati igavaks, sest kallastel seisid suht igavad näotud hooned. Turg aga ise päris põnev, vaatamata meie üsnagi hilisele külastusele. Varavalges tulevad sisemaa poolt suured paadid hulgimüüjatega (ehk oleks õiglasem öelda, et laevad) täislastitult igasugu puu- ja köögiviljadega, et oma kaup hea hinnaga maha müüa, väiksematele paadi ja turu müüjatele.

 

 

 

 

Eriti torkasid silma arbuusi paadid. Arbuuside erinevate sortide valik oli suur: tavalised ümarad, piklikud, helerohelise koorega, rohelised seest kollased, kollase koorega seest punased, väikesed või väga suured. Ja muidugi nende suurte kaal, mis väliselt ei paistagi teab mis suured, aga kaalu oma 15-20 kg!

Ostsime samuti paar väikest nii 2-3 kilost arbuusi 10.000 dongi/tk (0,3 euri).
Lahti lõikamisel piisas vaid noa torkest, arbuus läks ise pooleks ja mahl hakkas välja nirisema!

 

 

 

Arbuuse kaalumas linnas....käes olev eksemplar 15 kg.

 

Tagasitee kulges läbi pisemate kanalite. Maapealne kloaak! Ja kui suur ja lai Mekong on mudane ja räpane, siis kanalites on seda räpasust ja isegi lehka tunduvalt rohkem. Kitsamates kohtades tuli appi võtta aerud, sest mootoriga sõita oli võimatu. Nii kui mootori käivitasid ja tiivik vette asetati, oli see koheselt kilekotte või muud soga täis, mootor seiskus.

 

 

 

Homme liigume edasi Vinh Long-i, samuti asub Mekongi järgmises laiemas harus.

Can Tho - miljoni linn...

3 tundi bussiga sõitu, pluss veel mitmeid ootamisi ja see ca 120-140 km tee läbitud.
Nuu jah, 1,1 miljonit elanikuga linn, nagu terve Eesti...
Asub Mekongi delta ühe suurema haru ääres, kus on mitmeid kuulsaid floating marketeid ehk siis ujuvturge ja iseenesest mõistetav, et see linn on turistikas.
Kuid jah, teatud linnaosad ja eriti jõe äärne promenaad, kus kõik hinnad duubeldatud ja valged turistid liiguvad hanereas gruppidena oma grupijuhi saatel.
Ilus ja huvitav on muidugi meie jaoks hetkel kõikides linnades toimuvad taimede ööturud. Põhjuseks lähenev Hiina uus aasta, kus kõikides linnades on promenaadidele toodud hulgaliselt õitsvaid lilli, mini sidruni-ja apelsinipuid, igasugustes mõõtudes bonsaisid, kaktuseid ja muidu ilusaid kompositsioone.
Jah, ok aga homme kohustuslik paadituur...

Rach Gia....mitte suur aga ka mitte väike

Selline 200 000 elanikuga linn, aga liiklus juba päris hull...Rollereid meeletu kogus ja valgusfoore linnas vaid üksikud. Üle tee saamisega tõsised probleemid, samas tundub, et kõik nagu sujub, avariisid igatahes pole siiani näinud. Autosid vähe, pigem veoautod ja bussid. Et tegemist turistide seas vaid transiitlinnaga, siis õnneks valgeid turiste vähe ja tõmmatakse (petetakse) vähem kui mujal ja hinnadki odavamad. Samas enamustes kohtades saab hakkama vaid Vietnami keeles või käsi, jalgu, paberit, pliiatsit kasutades.
Kuid jah, turist ikkagi rahakott ja siingi pole pääsu topelthindadest. Siinkohal mõned näited: bussi pileteid sai näiteks osta eelmises linnas igast hotellist, kõikidel olemas ingliskeelne hinnakiri, kus USD hinnad Ha Tien -Rach Gia - 7 USD.
No ok, usaldasime, kuigi tundus selle 100 km eest natuke palju, ostsime ikka. Bussi peale minekul aga anti uus originaalpilet, kus kirjas ilusti 65.000 dongi (ca 3 USD).
Arbuusi kilo turul: üks mutt otsustas küsida 25.000 dongi kilost ja ülejärgmise müüja käest saime juba 12.000-ga kilo.

Ha Tieni andekas arhitektuur

Uskuge või mitte aga see pole photoshop-iga töödeldud ...

Ha Tien ja 70 euroga miljonäriks

Saabudes uude riiki, esimese asjana otsisime ATM-i, et kohaliku rahaga ennast varustada. Kohalik raha DONG, väga suure kursiga 1 eur ca 28100 dongi ja automaadist saab välja võtta kuni 2 miljonit, mis teeb siis ligikaudu 70 eurot.
Linn ise väike, uimane suure laia jõe deltas. Turg on võimas ja kaupa tunduvalt rohkem kui Kambodžas.  Jõe ääres suured katusealusega hooned, kusjuures eraldi hooned riietele ja tööstuskaubale, köögi-ja puuviljadele ja muidugi põnevaim osa mereandidele ja lihatoodetele. Mis eriti silma torkab on muidugi erinevate limuskite ja teokarpide väga lai ja erinev sortiment. Puuviljadest saame siin selle reisi odavaimad ja ka suurimad mangod 20.000 dongi kg ehk siis lausa alla euro.
Hotellid odavad,150.000 -350.000 dongi öö. Endale leidsime jõe ääres, kuid kesklinnast natuke kaugemal 150.000-ga, ca natuke üle 5 euri. Kusjuures tuba kolmandal korrusel (vaated linnale ja jõele) ja rõdu, soe vesi ja TIVI (telekas) hinna sees.

 

Tere tulemast Vietnami!

Tänase kuupäevaga saab läbi meie Kambodža viisa ja tahame või mitte, tuleb edasi liikuda Vietnamisse...