Tai saared:Ko Lipe

Esimene saar Malaisia poolt tulles on kena väike Ko Lipe, mis tähendab tõlkes Pabersaar. Sellele saarele teeb normaalse jalutuskäiguga ringi peale ca 2 tunniga. Põlisasukad on saarel chao leyd, keda on siin ligikaudu 500 inimest. Nende välimus on natuke erinev teistest tailastest, nad on väga tumeda nahaga ja ümarama näoga.
Saarel on kolm suuremat randa, mis on täistikitud hotelle. Kahte suuremat randa ühendab väike promenaad, kus on hulgaliselt igasugu mereanni- ja muidu restorane, poode, ilusalonge ja kõike muud vajalikku turistide jaoks.
Rannad on megailusad ja ülipeenikese, tuhksuhkru taolise liivaga. Praktiliselt igas kohas saab snorgeldada.
Mis on aga halb, siis majutuse hinnad on näiteks paljude teiste saarte ja mandriga võrreldes 2 x kallimad. Ja nagu wikitravel.com-iski kirjutatakse, hooajal (november kuni aprill) isegi budget bangalod on kõik al.1000 bahti öö.

Malaisia,Langkawi

Selleks korraks (aastaks) siis, Indoneesia ja Sumatra avastamine jällegi möödas. Jälle omaette kogemus sellest suurest riigist, mis on nii erinev ja on alati põnev...
Kuigi jah, ei saa salata, et siingi elu areneb: hinnad, internet, tehnika, autod jne. Näiteks esimeste reiside ajal (5-6 aastat tagasi), sai ikka Indoneesias internetist vaid unistada ja tuleb meelde reis Floresele, kus avati todaaegu esimene internetipunkt ja aitasime nii mõnelgi kohalikul teha endale meilikonto...
Igatahes, nyydseks oleme jõudnud Air Asia`ga tsivilisatsiooni...Banda Aceh -Kuala Lumpur -Langkawi.
Tuntud troopiline kuurordi saar Tai piiri lähedal, kuhu sai mõni päev tagasi isegi otse Helsingist viimase hetke pakkumisega vaid 395 euroga pileti. Jah, soomlastest saar kubiseb ja mis salata, Eesti 1-2-3 nädalaste PAKETIREISIJATEST puudust pole.
Saar ise nagu ikka, turistikas. Kõik on ette ja taha korraldatud. Tahad trippi, autot mida iganes ...kõik on turismibüroodes saadaval.
Majutused kordi kallimad ja näiteks meie leitud budget hotelli (ca 26 euri öö) kõrval, käib rannas vilgas endiste odavate hotellide lammutus, kuhu arvatavasti ehitatakse kallid resort`id.
Samas eemal ja teisel pool ranna peatänavat, on kerkimas ja saadaval hulgaliselt odavaid budget ridamajasid.

Ja aga siis, meie plaanid viimaseks kuuks Aasias järgmised...
Plaan on liikuda alates 21. veebruarist edasi Taisse ja mööda saari piki Andamani merd kuni Birmani välja Bangkoki suunas.
Väidetavalt mööda merd liikudes või sisenedes Taisse maad mööda, saab Taisse viisavaba sissepääsu vaid 15 päevaks (lennukiga saabudes saab 30 päevaks!). Seega, paratamatult peame käima ka Birmas...elame näeme..  

Lampuuk beach

Et aga Banda Aceh linn ise ei pakunud meile erilist huvi, otsustasime Weh`i saarelt tulles ja becaki-vendadega (becak, kes ei tea veel on roller mille juurde on ehitatud nn. külgkorv)  konsulteerides minna hoopis ööbima Lampuuki randa.
Lampuuk on väga ilus kaares valge liivaga rand India ookeani ääres. Kohe kõrval on veel Lhoknga, mis on üsna kuulus surfirand.
Majutusi Lampuukis vaid kaks. Meie valitud Joe bangalod, on samuti uued, sest eelnevad majakesed viis samuti hiidlaine minema. Uued majakesed, miljoni vaatega ehitised on püstitatud hoopis kalju servale ja tunduvalt ookeani pinnast kõrgemale. Ja see vaade, jah, see oli mega! Muidugi, eks nad oskavad ka hinda kysida. Kui sealkandis normaalne hind ca 100-150.000 ruupiat, siis alguses kysitakse ikka 200-300.000 tuhat ja kui hakata nina kirtsutama, hind kohe langeb. Eks nad muidugi nagu ka Weh´i saarel, tunnevad ja saavad aru, et osad kohvritega turistid võivad sellise vaate eest maksta kordi rohkem.

Banda Aceh

Banda Aceh on 220 000 elanikuga linn Sumatra saare põhja tipus. 2004 aastal, kui Aasiat tabas hiigel-tsunami, oli just see linn kõige lähemal tsunami epitsentrile, mis algas India ookeanist kõigest 155 miili kaugusel linnast. Selle 10- meetrise hiidlaine tagajärjel hukkus  linnas üle 150 tuhande inimese ja linnast ei jäänud eriti midagi järgi. Vaid mõned tugevamad ehitised, nagu mošee, jäid püsti. Praeguseks on linn täiesti taastatud ja riigi poolt (ka arvatavasti abirahadega) on rajatud korralikud teed, hooned. Samuti on näha linnast väljas uusi rajatud elamurajoone, kus mingil põhjusel on aga ikkagi paljud majad tühjad.

26 detsember 2004

 

Snorgeldamine ja ahvide rünnak

 

 

Kahjuks meil veealust kaamerat pole ja internet siin üliaeglane, kui üldse midagi on...

 

 

 

Päeval pidime oma vea tõttu toas tunni jagu istuma, sest üks kuri isane ahv tuli prügikasti sorteerima. Ja kui toast välja tahtsime tulla, hakkas ähvardavalt häälitsema ja tahtis rünnata. 

 

 

Revident

Pikk tee Weh`i saarele

Hullumeelne sõit algas hommikul kella 11 ajal. Paadiga Samosirilt mandrile (1 tund), sealt uuesti nii armsaks saanud õuduste linna Medani (5,5 tundi) ja sealt edasi öise nn.     luksbussiga, kus magamistoolid, wc ja ikkagi ka suitsuruum! Selle sõidu kestvuseks Banda Achen`isse 12 tundi. Kust siis võtsime takso sadamasse veel 40 min ja laevaga sõit saarele 1,5 tundi. Peale seda loksumist ja nagu seda oleks veel vähe, selgus, et hotellideni tuli rolleri käru sees mägesid mööda kihutades veel tund aega väriseda!
Kokku siis ootamistega bussijaamades, sadamates jne. ligikaudu 24 tundi!
Ja nyyd oleme siis maailmas üheks parimaks snorgeldamise kohaks tituleeritud saare peal! Vaatamata väsimusele sai korra ka vees käidud ja see on igatahes tõsi, et bangalote juurest kohe põlvekõrguses vees võib maskiga igasugu värvilisi kalu vaadata!

Sumatra põleb ja vaated Samosiri saarelt

Täna hommikul hakkas vaikselt tossama järsk järvekallas mandri poolt. Õhtuks on leegid paisunud päris suureks ja tuli liigub kahele poole ühtlase joonena. Et külasid lähedal ei paista olevat, siis hetkel keegi igatahes kustutamisega ei tegele.
Sama lugu nagu oli vulkaani purskamisega,14 inimese surma saamisega ja sadade kodude hävinemisega on kohalike reaktsioon väga ükskõikne.